Tere tulemast Eesti veresoontekirurgide seltsi koduleheküljele!
Eesti veresoontekirurgide selts (EVKS) on loodud ühendamaks Eestis perifeerse veresoontekirurgiaga tegelevaid spetsialiste. Hetkel on antud kodulehekülg koostamisel. Eesmärgiks on tekitada infokanal, mille kaudu peaks saama kõige põhjalikumat teavet antud eriala kohta eesti keeles. Tulge hiljem tagasi!
KONTAKT JA AMETLIKUD ANDMED
MTÜ EESTI VERESOONTEKIRURGIDE SELTS (EVKS); Reg. nr: 80171715
Aadress: Pärnu mnt 104, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, 11312
Arveldusarve: EESTI VERESOONTEKIRURGIDE SELTS
Konto/IBAN: EE892200221020791466; SWEDBANK; SWIFT kood/BIC: HABAEE2X
EVKS juhatus: Heli Järve, Andrus Loog, Tiit Kivistik, Argo Aru (kinnitatud 2019)
Juhatuse e-mail: evks@evks.ee
Liikmete e- mail: liikmed@evks.ee
PÕHIKIRI
EESTI VERESOONTEKIRURGIDE SELTS
PÕHIKIRI
I NIMI, ASUKOHT
1.1. Mittetulundusühingu nimi on Eesti Veresoontekirurgide Selts.
1.2. Ühingu asukoht on: Tallinn, Harju maakond.
II EESMÄRK
2.1. Ühingu eesmärkideks on:
2.1.1. Veresoontekirurgide teadmiste tasemelhoidmine;
2.1.2. Veresoontekirurgiaalase teadustöö arendamine ja koordineerimine;
2.1.3. Veresoontekirurgide ühendamine, omavahelise suhtlemise ja koostöö edendamine;
2.1.4. Tervishoiu toetamine avalikes huvides.
III. ÜHINGU LIIKMEKS VASTUVÕTMISE NING ÜHINGUST VÄLJAASTUMISE JA VÄLJAARVAMISE KORD.
3.1. Ühingu liikmed jagunevad: täisliikmed, seeniorliikmed, noorliikmed, kaasliikmed, auliikmed ja toetajaliikmed. Ühingu liikmeks vastuvõtmiseks on kandideerijal vaja esitada ühingu juhatusele kirjalik sooviavaldus koos kahe ühingu liikme soovitusega (välja arvatud auliikmed).
3.1.1. Täisliikmeks võib olla ühingu tegevuse arendamisele ja eesmärkide saavutamisele kaasa aidata sooviv arst, kelle tegevusalaks on veresoontekirurgia või kes tegutseb sellega seotud aladel Eesti Vabariigis ning kes tunnistab ühingu põhikirja. Täisliikmetele laienevad kõik seaduses ja käesolevas põhikirjas ette nähtud liikmete õigused ja kohustused.
3.1.2. Seeniorliikmeks võib olla üle 65 aastane ühingu täisliige. Seeniorliikmele laienevad kõik seaduses ja käesolevas põhikirjas ette nähtud liikmete õigused ja kohustused.
3.1.3. Noorliikmeks võib olla valitud arst-resident. Noorliikmele laienevad kõik seaduses ja käesolevas põhikirjas ette nähtud liikmete õigused ja kohustused.
3.1.4. Kaasliikmeks võib olla ühingu tegevusele ja eesmärkide saavutamisele kaasa aidata sooviv meedik, kelle tegevusalaks on veresoontekirurgia või sellega seotud eriala välismaal või Eesti Vabariigis. Kaasliikmel on sõnaõigus, kuid puudub hääleõigus.
3.1.5. Auliikmeks võib olla valitud isik, keda ühingu juhatus peab tema tegevuse või teenete tõttu vajalikuks selle staatuse kandidaadiks esitada. Auliikme kandidaadi esitab ühingu juhatus ning kinnitab ühingu üldkoosolek. Auliikmel on sõnaõigus, kuid puudub hääleõigus.
3.1.6. Toetajaliikmeks võivad olla valitud juriidilised isikud, kes aitavad kaasa ühingu eesmärkide teostamisele. Toetajaliikmel puudub hääleõigus.
3.2. Ühingul peab olema vähemalt kaks liiget.
3.3. Ühingu liikmeks vastuvõtmise otsustab juhatus. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
3.4. Liikmelisust ühingus ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Füüsilisest isikust liikme surma korral või juriidilisest isikust lõppemise korral tema liikmelisus lõpeb.
3.5. Ühingu liikmel on igal ajal õigus avalduse alusel ühingust välja astuda.
3.6. Liikme väljaarvamise otsustab üldkoosolek.
3.7. Liige arvatakse üldkoosoleku otsusel ühingust välja:
3.7.1. Kui ta ei täida põhikirjas sätestatud kohustusi
3.7.2. Kui tema tegevuse või tegevusetusega on tekkinud kahju ühingu tegevusele või heale mainele.
3.8. Väljaarvatud liikmele tuleb tema ühingust väljaarvamise otsuse tegemisest ja selle põhjustest viivitamatult kirjalikult teatada.
IV LIIKMETE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED NING VARALINE VASTUTUS
4.1. Ühingu liikmetel on õigus:
4.1.1. Võtta osa ühingu poolt korraldatud üritustest.
4.1.2. Võtta osa ühingu üldkoosolekul ühingu tegevusega seotud küsimuste arutamisest ja teha ettepanekuid ühingu töö korraldamise kohta.
4.1.3. Saada teavet ühingu tegevuse kohta.
4.1.4. Ühingust välja astuda oma kirjaliku avalduse põhjal.
4.1.5. Kasutada teisi seadusandluses ja käesolevas põhikirjas sätestatud õigusi.
4.1.6. Ühingu täis-, seenior- ja noorliikmetel omada hääleõigust.
4.1.7. Ühingu täisliikmel on õigus olla valitud ühingu juhtimis– ja kontrollorganitesse.
4.2. Ühingu liige on kohustatud:
4.2.1. Täitma ühingu põhikirja nõudeid ning ühingu juhtimis- ja kontrollorganite otsuseid.
4.2.2. Õigeaegselt tasuma liikmemaksu ja sihtotstarbelisi makseid ühingu liikmete üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja tähtajal.
4.2.2.1. Liikmemaksu mittetasumisel üldkoosoleku otsusega kehtestatud tähtajaks kaotab ühingu täis-, seenior- või noorliige hääleõiguse kuni liikmemaksu laekumiseni.
4.2.2.2. Kaas-ja auliikmetel ei ole kohustust liikmemaksu tasumise suhtes.
4.2.3. Osalema ühingu ettevõtmistes põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel
4.3. Varaline vastutus
4.3.1. Ühingu liige ei vastuta ühingu kohustuste eest.
4.3.2. Kui ühingu liige ei ole liikmemaksu täielikult tasunud, vastutab ta ühingu ees tasumata liikmemaksu ulatuses.
V ÜHINGU VARA JA TEGEVUS
5.1. Ühingu vara tekib:
5.1.1. Liikmete sisseastumis- ja liikmemaksudest;
5.1.2. Teiste isikute varalistest eraldistest, annetustest, pärandustest;
5.1.3. Ühingu põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate tasuliste ürituste korraldamisest saadavast tulust ja reklaamüritustest laekuvast rahast;
5.1.4. Muust tulust, mis on vajalik ühingu põhikirjalise tegevuse arendamiseks sh. äri-, vahendus- ja tootmistegevusest.Tegevusluba nõudvatel tegevusaladel tegutsemiseks taotleb ühing eelnevalt tegevusloa. Vajadusel asutab ühing tegevusluba nõudval alal äriühingu või omandab seal osaluse.
5.2. Ühingule tehtud sihtotstarbelisi eraldisi, -annetusi ja -pärandusi võib ühing kasutada eraldaja, annetaja või pärandaja näidatud eesmärgil.
5.3. Ühingu vara ja vahendeid kasutatakse ühingu põhikirjalise tegevuse läbiviimiseks.
5.4. Ühingu liikmemaksu suurus ja tasumise kord otsustatakse üldkoosolekul.
5.5. Liikmemaksu suurendamine ja vähendamine on ühingu üldkoosoleku pädevuses. Otsus võetakse vastu lihthäälteenamusega.
5.6. Ühingu tegevusest tekkivate võimalike kahjumite katmiseks kasutatakse sihtotstarbelisi makseid.
5.7. Ühingu liikmetel ei ole õigust ühingu varale, ühingul ei ole õigust ühingu liikmete varale. Ühing ei kanna varalist vastutust oma liikmete varaliste kohustuste eest, liikmed ei kanna varalist vastutust ühingu varaliste kohustuste eest.
5.8. Ühingu rahaliste vahendite aastalõpujääk kandub järgmisse aastasse.
VI JUHTIMINE
6.1. Ühingu kõrgeimaks organiks on selle liikmete üldkoosolek, milles võivad osaleda kõik ühingu liikmed.
6.2. Üldkoosoleku pädevusse kuulub:
6.2.1. Põhikirja muutmine;
6.2.2. Eesmärgi muutmine;
6.2.3. Juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine;
6.2.4. Revisjoni või audiitorkontrolli määramine;
6.2.5. Juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes ühingu esindaja määramine;
6.2.6. Majandusaasta aruande ning eelarve läbiarutamine ja kinnitamine;
6.2.7. Sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse kehtestamine;
6.2.8. Sihtotstarbeliste kapitalide moodustamine;
6.2.9. Järelevalve teostamine teiste organite üle;
6.2.10. Muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse.
6.3. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.
6.4. Üldkoosoleku kokkukutsumisest peab ette teatama vähemalt seitse päeva.
6.5. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 ühingu liikmetest. Kui juhatus nimetatud juhul üldkoosolekut kokku ei kutsu, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.
6.6. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui selles osaleb või on esindatud üle poole ühingu liikmetest.
6.7. Kui üldkoosolek ei ole pädev otsuseid vastu võtma, kutsub juhatus seitsme päeva jooksul kokku uue üldkoosoleku sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, sõltumata üldkoosolekul osalenud või esindatud liikmete arvust, kuid üksnes juhul, kui üldkoosolekul osaleb või on esindatud vähemalt kaks liiget.
6.8. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud.
6.9. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud ühingu liikmetest või nende esindajatest.
6.10. Isiku valimisel loetakse üldkoosolekul valituks kandidaat, kes sai teistest enam hääli. Häälte võrdsel jagunemisel heidetakse liisku.
6.11. Põhikirja muutmise või ühingu lõpetamise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest.
6.12. Põhikirjas ettenähtud eesmärgi muutmiseks on vajalik vähemalt 9/10 liikmete nõusolek. Muutmist otsustanud üldkoosolekul mitteosalenud liikme nõusolek peab olema esitatud kirjalikult.
6.13. Ühingut juhib ja esindab juhatus, mis koosneb kolmest kuni viiest liikmest.
6.14. Juhatuse pädevusse kuulub:
6.14.1. Ühingu igapäevase töö korraldamine, raamatupidamise korraldamine, lepingute sõlmimine, volikirjade kinnitamine;
6.14.2. Ühingu liikmete vastuvõtmine ja ettepaneku tegemine üldkoosolekule väljaarvamiseks;
6.14.3. Liikmete registri pidamine;
6.14.4. Ühingu töötajate töölevõtmine ja vabastamine;
6.14.5. Palgaliste töötajate tasustamise aluste ja korra kehtestamine;
6.14.6. Majandusaasta aruande ja eelarve esitamine üldkoosolekule;
6.14.7. Muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse.
6.15. Juhatus valib oma liikmete hulgast juhatuse esimehe.
6.16. Juhatus teeb otsused koosolekul. Juhatuse koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole juhatuse liikmetest. Juhatuse koosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul osalenud juhatuse liikmetest. Igal juhatuse liikmel on otsuste vastuvõtmisel üks hääl. Kui hääled jagunevad võrdselt, on otsustavaks juhatuse esimehe hääl.
VII LÕPETAMINE, ÜHINEMINE, JAGUNEMINE
7.1. Ühingu tegevus lõpetatakse kohtu või liikmete üldkoosoleku otsusega seadusandluses ettenähtud juhtudel ja korras.
7.2. Ühingu likvideerijateks on juhatuse liikmed.
7.3. Pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist antakse ühingu allesjäänud vara üle samalaadsete eesmärkidega mittetulundusühingule või sihtasutusele, avalik- õiguslikule juriidilisele isikule, riigile või kohalikule omavalitsusüksusele.
7.4. Pärast likvideerimise lõppemist esitavad likvideerijad avalduse ühingu registrist kustutamiseks.
7.5. Ühingu ühinemine, ja jagunemine toimub seaduses sätestatud korras.
Ühingu põhikiri on kinnitatud asutamislepinguga 19 juunil 2002 aastal.
Põhikirja muudatused on kinnitatud Eesti Veresoontekirurgide Seltsi üldkoosoleku otsusega 05 detsembril 2012 aastal.
Liikmed:
Olavi Vasar
Tiit Meren
Andrus Loog
Andres Kink
Toomas Tartes
Jüri Lieberg
Toomas Ellervee
Asser Aavik
Nikolai Põdramägi – seeniorliige
Tiit Kivistik
Argo Aru
Andres Idla
Heli Järve
Veronika Palmiste
Romek Märtsin
Andrus Metsa
Sulev Margus
Holden-Väino Vähi
Piret Kevad
Auliikmed: prof Ennu Sepp, prof Endel Tünder
Toetajaliikmed: Zentiva Group, a.s. Estonian branch
AB Technology OÜ
Liikmemaksu suurus:
Täisliige 25 EUR/aasta
Nooremliige 15 EUR/aasta
Seeniorliige 10 EUR/aasta
Toetajaliige 500 EUR/aasta